
Täna lugesime "Jumpovaari" II vaatuse ja hüüdsime Maalit. Tädi Maaliga on selline lugu, et Vabaõhumuuseumi kõige viimases talukeses elab eideke, kes ei kuule enam hästi. Ta on aga väga rõõmus, kui teatriringi tegelased teda ikka lavalt hõiguvad. Ei tea, kas eideke meid ka mõnikord külastab!?